Venemaa valitsejad 1462–1796:

• 1462–1505 Ivan III. Tema ajal: Vene maade kogumine, Ivangorodi ehitamine (1492). Sõda Plettenbergiga (1501–3). Kirikureformi arutelud (Nikol vs Josif, viimane võitis- kirikumaad jäid alles). Abiellus Bütsantsi dünastiast naisega, tekkis III Rooma idee (Filofei).
• 1505–1533 Vassili III. Jätkas isa poliitikat, liitis viimased Vene alad. Sõdis Leeduga. Samas abiellus ka leedulannaga (Glinskid).
• 1533–1584 Ivan Julm. Algul valitses ema (Glinskid), siis Šuiskid ja teised Vene tuusad. Matropoliit Makari lõpetas jama ära: 1547 tsaariks. Seejärel Valitud Raada: Adašev, Kurbski, Silvester, Viskovatõi jpt. Umbes 1560 nad kas tapeti või pagendati. Opritšnina: Maljuta Skuratov jt, sh Boriss Godunov.
• 1584–1598 Fjodor I. Tema ajal tegelt võimul Godunov, tegi 1589 Moskva patriarhaadi (1. p. oli Hiiob)- kiriku toetus G.-le. Teisi tüüpe: Dmitri- ilmselt torkas ennast ise noaga surnuks; Vassili Šuiski- uurimise läbiviija, jõudis sellele järeldusele.
• 1598–1605 Boriss Godunov. Lasi end tsaariks valida, püüdis igati legitimeerida. Ikaldused jms hävitasid soodsad võimalused. Kas tappis end või tapeti?
• 1605 Fjodor II. Eelmise poeg, võimul paar nädalat. Siis tapeti koos emaga
• 1605–1606 Vale-Dmitri I. Romanovite eksholopp, Poola kunni toetus. Maryna oli ta poolakast naine.
• 1606–1610 Vassili (IV) Šuiski. Tappis V-D ja "ronis" ise troonile.
• 1607–1610 Vale-Dmitri II ehk "Tušino varas", Venemaal kaksikvõim. Fjodor Romanov=patriarh Filaret oli tema seltskonnas + kunnivaenulikud poolakad.
• 1610–1613 Vladislav, Poola kuningapoeg. Tegelt võimule ei saanud, isa (Sigismund III) ei lubanud. Poolakad istusid aga Kremlis ja lõid koos kasakatega 1. maakaitseväe puruks (1611).
• 1611–1613 7 bojaari. Mõtlesid, mida teha. Ei mõelnud välja. Kirik tuli appi (patriarh Hermogenes). 1612 2. maakaitsevägi. Poolakad välja ja tsaari valima.
  • Veel toonaseid valitsejaid-pretndente: Karl Philipp, Gustav Adolfi noorem vend Novgorodis; V-D III oli Pihkva kandidaat, Sigismund III tahtis ise ka veel tsaariks saada.
• 1613–1645 Mihhail Romanov. 1. tasane tsaar. Vaatas kella tiksumist, istuv eluviis. Tema ajal ruulisid maakogud ja isa, patriarh Filaret (oli tsaariga võrdse tiitliga).
• 1645–1676 Aleksei. Aktiivne tüüp, aga valitsemises väga ei osalenud, sõda Poolaga (1654-67), mässud (soola (1649), vilja (165..), vase (1669?) ja Stenka Razini (1668-69)). Kirikureform ka patriarh Nikoni juhtimisel (1659-66).
• 1676–1682 Fjodor III. Tema vend oli Ivan V ja õde Sofia (tegelt võimul 1682-89).
• 1682–96 Peeter I ja Ivan V. -1689 võimul Sofia, siis Peetri ema Natalja, alates 1694 Peeter.
• 1696–1725 Peeter I ainuvalitsus. Alates 1698 reformid, mis eriti hoogustuvad Põhjasõjaga. Alamklass võimu juurde: Menšikov, Katariina I ja mitmed sakslased.
• 1725–1727 Katariina I. Menšikovi kuldaeg.
• 1727–1730 Peeter II. Algul M., seejärel Dolgorukid jt vene vürstid.
• 1730–1740 Kuramaa Anna ja "Saksa kamarilja". Edukas haldussüsteem. Põhitegijad: Ostermann, Münnich, Löwenwolde ja Biron.
• 1740–1741 Ivan VI. Imikkeiser. Algul regent Biron, siis Braunschweigi Anna. Venemeelsete mäss kukutab nad.
• 1741–1761 Elisabet. Venelased, eriti favoriidid (Razumovskid) mängu. Siiski ka sakslasi valitsuse juurde: Münnich ja posu baltisakslasi. Šuvalov- suur reformaator, kelle kõiki uuendusi aga läbi ei viida.
• 1761–1762 Peeter III. Vaherahu Friedrich II-ga, liberaalsed reformid. Laiem toetus aga puudub.
• 1762–1796 Katariina II. Valgustatud absolutism, palju ideid, ettevaatlikud reformid. Sõjad Türgi ja Krimmiga edukad, nagu ka Poola jagamised. Põhjalikud haldusreformid, ka Senat 6-ks kollegiumiks. Ka muid reforme veel igast. Tegelasi: Orlovid, Potjomkin (favoriidid), Eisen- volgasakslaste maaletooja, Minkovitš (Ivan VI mäss), Browne (Liivi kuberner), Pugatšov (mässaja 1773-75) ja Bibikov (Saadikutekogu esimees).